Rootsi muretseb Brexiti mõjude pärast

„Muidugi olen ma mures,“ tunnistas Rootsi rahandusminister Magdalena Andersson  majanduslehele Dagens Industri. „Arvamusküsitlused on muutunud järjest tasavägisemaks ja viimased on näidanud nende ülekaalu, kes toetavad EList lahkumist.“

Rootsi jaoks pole Suurbritannia ainult suuruselt neljas kaubanduspartner. Britid on mõjukaimad Rootsi liitlased nende ELi riikide seas, kes ei kuulu rahaliitu. Brittide lahkumine vähendaks võimalusi väljaspool euroala liidu poliitikat mõjutada, nendib minister. Siis tuleb hakata tegema tihedamat koostööd Saksamaaga.

Kindlasti oleks brittide lahkumisel ka negatiivne mõju Rootsi majandusele. Kuid mitte ainult. „Osa investeeringutest, mis praegu lähevad Suurbritanniasse, võivad edaspidi tulla hoopis Rootsi, kui investorid otsivad stabiilse keskkonnaga ELi riiki, mis ei ole rahaliidu liige,“ ütles Andersson. Samuti on Rootsis arvatud, et osa rahvusvaheliste suurkorporatsioonide peakorterid võivad Londonist Stockholmi kolida.

Teisipäeval kritiseeris Rootsi Euroopa Liidu minister Ann Linde britte, et nad on oma koduste probleemide lahendamiseks sisuliselt kogu Euroopa Liidu pantvangi võtnud. Üsna sarnast mõtet väljendas intervjuus agentuurile Bloomberg ka Rootsi finantsturgude minister Per Bolund. „On murettekitav, et see teema üldse üles kerkinud on,“ ütles Bolund. „Meie silmis on probleemiks kogu see protsess. Hoiame pöialt, et britid otsustaksid Euroopa Liitu jääda.“

Linde sõnul tekitab referendum Suurbritannia vastu suurt kibedust. Isegi siis, kui britid peaksid hääletama Euroopa Liidus jätkamise poolt, võib see ahvatleda teisi liikmesriike ELi aluslepingutes muutusi nõudma ning võib vallandada samasuguse debati ka Rootsis.

Rootsi peaminister Stefan Löfven ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et jagab seda muret. Kui kõik liikmesriigid käituksid nagu Suurbritannia, siis tähendaks see kümmet aastat kaost, mis Euroopa Liitu nõrgestaks. „Meil on vaja tugevamat ja otsustavamat Euroopa Liitu, mis teab, kuhu ta läheb,“ ütles Löfven.

Nagu rahandusminister Andersson, muretseb ka Bolund Rootsi mõju vähenemise pärast, kui britid peaksid lahkuma. „Meil võib olla raskem oma vaadetele toetust saada, kui Suurbritannia lahkub,“ ütles Bolund. „Praegu näeme finantsurgudel muret ja turbulentsi, ent see on ka poliitiliselt problemaatiline, kuna tõstab küsimuse, kuidas Euroopa Liit edasi areneb.“

Rootsi kavatseb pühadest hoolimata 24. juuni hommikuks kõik olulisemad ametivõimud, sealhulgas keskpanga ja finantsjärelevalve, kokku kutsuda, et olla valmis võimalikule turbulentsile reageerima.

„Meil tuleb tagada, et on olemas inimesed, kes suhtleksid pankadega ning jälgiksid muude turgude muutusi,“ ütles Bolund. Minister kinnitas, et Rootsi pankadel on puhvrid, et turbulentsiga toime tulla.

Rootsi riigivõla amet on vajadusel valmis müüma võlakirju, kui finantsstabiilsus peaks ohus olema, ütles ameti juht Hans Lindblad. „Me oleme olemas, et kindlustada turgude töötamine, kuid volatiilsust me vältida ei saa,“ ütles Lindblad.

Brittide võimaliku lahkumise kõige suuremat lühiajalist mõju näevad rootslased ilmselt Rootsi krooni kursi kaudu, hindab Capital Economics. Maailmamajanduse kasvuväljavaadete nõrgenemine on krooni kurssi nõrgestanud, kuid ei saa välistada, et kurss referendumi järel tugevneb. See võib sundida Rootsi keskpanka valuutaturul sekkuma, kuna krooni tugevnemine pärsiks keskpanga võitlust deflatsiooniriskiga.